2018/04/17

Kes on mu... vol 2

Kontori piimavarga tabamiseks olen ma nädala ja kaks päeva tööl piimapakis seebivett hoidnud. Algne plaan oli seda seal küll vaid nädala teha, aga kuna ma unustasin uue piima muretseda, jäi kauemaks. Täna lobisesin kööginurgas töökaaslasega, kes juhuslikult minuga ka samas tänavas elab, tööst ja külauudistest. Naabrimees kallas endale kohvi, avas külmiku, sirutas käe automaatselt minu nina all minu piimapaki poole, sentimeeter enne selle puudutamist kangestus hetkeks ja võttis siis külmikust midagi muud. Ma ei ole mingi jobukakk. Võtsin lihtsalt oma piimapaki, ütlesin, et kallan seebivee välja ning lobisesime tööst ja külauudistest edasi. Ma usun nüüd on mul turvaline uus piim tuua küll.

Neid pisibandiite on kõikjal. Mu sõbranna lendas täna Londonist koju. Lend hilines. Korraga ilmus väravasse kaks politseinikku ja hunnik turvatöötajaid. Läbi mikrofoni hõigati üks reisija välja, politsei võttis talt dokumendid ära ning vedas minema. Lennuki meeskonnaliikmed olevat omavahel midagi 23 000 rahaühiku vargusest rääkinud. Ametlikuks lennu hilinemise põhjuseks öeldi inglise politsei asjaajamised. Parem ikka kui oleks öeldud, et lend eesti juurtega kurjategija pärast viibis.
Ma muidugi avaldasin arvamust, et päris loll pätt esiteks selle pärast, et kohe ette astub, kui tema nimi mikrofonist välja hõigatakse ja samal ajal mikrofoni kõrval kaks politseinikku seisavad ning muidugi eelkõige selle pärast, et ta üldse lennukiga proovis riigist lahkuda. Oleks pidanud La Manche`i alt Hispaaniasse sõitma. Sealt edasi oleks vajadusel juba laevaga Aafrikasse, näiteks Tangerisse saanud. Näruselt palju sebimist muidugi 23k eest.
Sõbrannad vaatasid mind selle jutu peale pika pilguga, et mis mõttes ma selliseid skeeme olen haudunud. Äkki alateadlikult siis olengi, sest piinlik lugu, aga ma varastasin reedel poest kogemata võipaki. Oli mul ostukäru põhja koti taha peitu jäänud. Saatuse iroonia oli muidugi see, et esmaspäevaks olin sama poodi valvavasse turvafirmasse töövestlusele palutud. Natuke teise valdkonnaga seonduvalt, aga võipakist ma siiski igaks juhuks ei rääkinud.

Vastu esmaspäeva mõtlesin, kui vähe või palju mul sisejärelvalve ning turvateemadega kogemust on. Tuleb välja, et läbi aastate natuke siiski on olnud. Alustuseks olin kooliajal ühel suvel turvatöötajana tööl. Sellena, kes üritustel Meekonna kirjaga t-särki kannab. Tegime ühel üritusel väravas inimestele turvakontrolli. Vaatasime, et neil oleks pääsmed ning ei oleks ohtlikke esemeid ja eelkõige oma alkoholi kaasas. Selliste suveürituste eesmärk kipub ju olema, et rahvas ennast odava raha asemel kalli eest täis saaks juua. Igas väravas oli kaks meeskonnaliiget tööl. Mees ja naine, sest turvakontrolli tohib ainult samast soost isikule teha. Korraga näeme kaugelt lähenemas transvestiiti. Vaatasime juba ehmunult paarimehega üksteisele otsa, et mis nüüd. Kleit, meik, kingad ja küüned, aga näost ja kiilanevast juuksepiirist selgelt näha, et XY kromosoomistik. Kas transvestiiti tohib mees või naine läbi otsida? Ma ei tea siiani, kuidas lugu lahes, sest meie värava asemel läks ta ühest teisest läbi.

Varsti peale transvestiiti saabus kolm või neli mu paarimehe tuttavat.
"Ole inimene, laseme nad tasuta sisse," palus ta mind.Nagu ülal kirjas, ei ole ma jobukakk. Ei olnud ka siis.
Pool aastat hiljem jäin linnaliini bussis piletita sõiduga vahele. Vaese tudengi asi, vahel tuli valida, kas olla näljas või aus. Ma valisin lõunasöögi. Mind hakati juba piletikontrollide karistusbussi tõmbama, kui jäin korra pikemalt mind kontrollinud tegelasele otsa vaatama.
"Kuule, ma olin suvel sinuga ükskord koos tööl, mäletad? Ma lasin su sõbrad tasuta sisse veel," tõmbasin nüüd mina kontrolli liistule.
"Jaa, ma mäletan," vaatas ka tema mulle nüüd korralikult otsa, "hea küll, sõida siis seekord edasi, aga osta edaspidi pilet."
Kes ütles, et karma kehva iseloomuga naisterahvas on?

No comments:

Post a Comment