2017/06/13

Nahad

Kui me viimati perega kuhugi Eestist välja sõitu läksime, ei mäletagi enam kuhu, tühjendasin rahakoti eelnevalt profülaktika mõttes üleliigsest pahnast. Juhuks, kui ma selle ära kaotan või keegi ta ära varastab. Siis oleks kahju minimaalne. Muu hulgas korjasin välja ka kõik üleliigsed kliendikaardid, ka meie kodupoe oma. Tagasi Eestis ei suutnud aga ma enam meenutada, kuhu ma need kaardid küll pannud olin. Mäletasin ainult hetke, mil mõtlesin, et suskan nad kuhugi, kust lapsed neid kätte ei saaks ja pärastist rahuolu mõttest, et küll sai hea peidukoht. Sai jah. Kohe nii hea, et käisin kaks nädalat poes ja maksin asjade eest täishinda nagu suvaline mats tänavalt ning nutsin oma kliendikaarte taga. Kui tööl muret kurtsin, küsis töökaaslane, kas ma pesunäppide kotti olen vaadanud. Tal olid vanaemal ükskord võtmed kadunud. Lõpuks leidis pesunäppide kotist üles.
Terve tuba kikitas kohe kõrvu. Kustkohast? Mis asjad on pesunäpid?
"No kuidas te siis neid asju nimetate, millega pesu kuivama pannakse?" tahtis mu Võrumaalt pärit kolleeg teada.
"Pesulõksud," valgustasime põhjaeestlastena teda.
Edasi läks jutt veidratele sõnadele. Ma korra ütlen veel vahele, et kadunud kaardid leidsin lõpuks ikka laste mänguasjakorvist üles. Ehk siis nad olid mu superpeidukoha enne mind avastanud, kaardid enda omaks kuulutanud ning oma korvi tassinud.
Üks mu lapsepõlvesõbranna on Saaremaa juurtega. Kui mõnel suvel kärbsed, sääsed, herilased ja teised kaabakad elu väga segama hakkasid, nõudis ta alati endale kärbseleti ulatamist. Esimesel korral vaatasime teda nagu idiooti, kes miski lahmaka lauajupiga vaeseid putukaid materdama soovib hakata. Edaspidi teadsime talle juba kärbsepiitsa tuua.

Kui ma oma mehega koos elama hakkasin, oli minu jaoks väga võõrastav kuulata, kuidas tema ja kogu ta perekond ämbri asemel sõna pang kasutab. Kusjuures huvitav on see, et meie juured ulatuvad mehega lõppkokkuvõttes üsna samasse piirkonda, aga pange ei ole meil kodus kunagi kasutatud. Lõpuks lõid ka minul geenid siiski välja ning pang on nüüd ka minu jaoks dialekti asemel täiesti normaalne sõna. Ühe asjaga tema kõnepruugis ei ole ma siiski harjuda suutnud. Tema kodukandis söövad kõik loomad kopast. Isegi meie kodukiisu Jipi toidukausid on kopad. Mina panen Jipile siiski kaussi süüa, aga mees toidab teda ikka kopast.

Meie koduses keeles on välja kujunenud ka üks täiesti uus mõiste: nahk. Nahad on tühjaks saanud asjad. Näiteks kui buss pallist üle sõidab, jääb alles pallinahk. Arbuusist peale söömist arbuusinahk. Arbuusinahk on üks väga tüütu tegelane, sest kohe prügikotti seda visata ei saa – hakkab tilkuma. Selle pärast tuleb see kuhugi ära paigutada kuni keegi prügi välja läheb viima, et arbuusinahk siis vahetult enne konteinerisse toimetamist muu prahiga koos kotti ajada. Millegi pärast ununeb arbuusinahk alati sel hetkel ära ja siis vedeleb ja vedeleb see ilgus kusagil köögi töötasapinna nurgas. Augustis hakkavad veel äädikakärbsest seda oma sünnitusmajana ka kasutama. Rist ja viletsus.

Jumpy naha vastu ei saa siiski miski. Jumpy on täispuhutav hüppeloom, kelle jõuluvana kaks ja pool aastat tagasi vanaema soovitusel meie nooremale lapsele tuua teadis. Täielik hitt algusest peale. Jumpyga võidi tund aega järjest hüpata. Jumpyt pesti ja ehiti. Magama pidi ta äärmisel juhul voodi ees, aga veel parem, kui voodis. Kui Jumpy oli kohal, polnud magama minek mingi skandaal. Kõlab nagu ideaalne lapsehoidja? Üks viga on Jumpyl siiski ka. Ta lekib nabast. Kõhul olev ventiil ei ole kunagi korralikult pidanud. Umbes veerand tundi aktiivset hüppamist ja Jumpy tuleb uuesti täis puhuda. Me nimetame seda olekut Jumpy on kurb, sest tühjenemisel vajub ta pea alguses nukralt norgu. Kui Jumpy on kurb, siis Jumpy ei hüppa. Kui kubra Jumpyt kohe ei puhu, on järgmine etapp Jumpy on nahk.
"Emme, puhu Jumpy täis!" Enamasti just siis, kui oled lõpuks korraks tagumiku diivanile rahulikult maha saanud või parajasti jäätist sööd.
Aja jooksul on Jumpy oma aktuaalsust kaotama hakanud ning viimased pool aastat on ta viibinud olekus nahk. See on märgiks, et oleks õige aeg Jumpy kõigi ärapeetud mänguasjade pansionaati saata (roheline, mõned kuupmeetrid suur ja tühjendatakse korra nädalas). Iga kord, kui ma seda teha üritan, puhkeb skandaal. Kui ma Jumpy nahka kappi peitu proovin toppida, tiritakse see jälle poole tunniga lagedale, kuigi muidu pole ta päevade kaupa kellelegi meelde tulnud. Ikka selleks, et see risu kusagil ees saaks vedeleda ja mina öösel pissile minnes Jumpy naha otsa koperdades saaks jala murda.

Jumpy on staar

Jumpy on kurb

Kuhu ma välja jõuda tahtsin, on see, et tänu Jumpyle olen lõpuks aru saanud, miks eesti keeles on väljendid nagu kuri-, sindri- ja saatananahk. Aga kärbselett? Pagan võtaks, seda tahaks küll teada.

19 comments:

  1. Pesupulgad ja kärbselapats. Ja talvisel ajal hakkab lumi kokku. Mu Pärnust pärit mees räägib, et lumi pakib - no ei saa niimoodi!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Lumi, kui seda on, hakkab tõesti kokku. Muus osas jään siiski enda juurde. Pesulõksud ja kärbsepiits.

      Delete
    2. Mis te ajate, lumi pakib!

      Delete
  2. Lahe teema! Olen minagi oma mehega sõnu seletanud, tema Saaremaalt mina Virumaalt. Kas toidud on palavad või kuumad, no ei saa mina öelda, et supp on palav :) Või kes on lõõrikas, saarlane ei tea. Kas tuul on kõva või suur?
    Aga öelda arbuusinahk, no ma ei tea :)))) Kummaline!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma ka lõõrikat ei teadnud, pidin otsima. Supp ja saun küll palavad ei ole. Äärmisel juhul ilm, aga pigem ikka kasukas ja teised riided. Tuul on kõva (vastandina nõrk ju), aga suur tuul kõlab väga kirjanduslikult-luuleliselt, mulle meeldib, võtan edaspidi kasutusse.

      Delete
  3. Ega su mees juhtumisi kuskilt Häädemeeste kandist pärit pole? Minu vanaema oli ja temal oli samamoodi vesi panges ja kõik kausitaolised esemed kopad.

    Mina põlise pärnakana muidugi ei saa aru, mismõttes lumi hakkab kokku (lumi teadupärast pakib), aga üldiselt olen linnainimesena suhteliselt kirjakeelse kõneviisiga, ikka kärbsepiits ja pesulõksud.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mingis mõttes on ja mingis ei ole - ta ka Pärnumaalt, aga Häädemeestest täpselt diagonaalis maakonna teisest otsast.

      Minu ema on ka Pärnus sündinud ja kasvanud, aga temal hakkab millegi pärast lumi kokku :) Vanaema ka Pärnumaalt, aga tema kõnepruugist ma ka pange-koppa ei mäleta, aga ta vist väga püüdlikult proovis kirjakeelt ka rääkida. Kui muidugi emotsionaalsema teema peale juhtud, näiteks naabrite tegemised :), siis kippus end vahe unustama ja tuli(si)vad ja läksivad lipsasid ka hulka. Ja tomatite asemel kippus tomaadid ütlema. Ema sõnavaras on minu jaoks ainult üks võõrastav sõna: kemps. Vanaema ütles sama koha kohta väljakäik - tunduvalt parem. Minu jaoks on kõik sellised kohad tualetid. Isegi, kui tegu vaid lääpas uksega uberikuga maasse kaevatud augu ümber mõne bussijaama taga.

      Delete
    2. Kempsu algne versioon on kimmerg (või kemmerg). Mu isa rääkis nii. Tualetiks on kuuri taga paiknevat ürgset kuivkäimlat ikka imelik nimetada, see on ju peldik!

      Delete
  4. Lumi pakib, pastakal ja vildikal on tups mitte kork, redel mitte kartsas, ämber ja pang on meil üsna võrdselt käigus, kuivkäimla on peldik.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tups on armas :)
      Mulle tuli mu lemmik murdekeelne sõna ka vahepeal meelde: luksakammer sviidi kohta. Võru Kubija SPAs on Savi Tooma luksakammer ehk Toomas Savi sviit. Seal on ühes teises kohas suur "hoiatussilt" ka üleval, et räägime võro kiilt.

      Delete
  5. Padja ümber käib ju padjapüür?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Siiani küll, aga hea märkus, tegelikult võivad ka padi ja tekk nahka vahetada.

      Delete
  6. Pesupulgad. Kärbsepiits. Padjapüür. Kemm - kuivkäimla Harjumaa vanaema juures. Lõõrikad ilmusid Ida-Virumaal pärast vihma. Ega ma palju Tallinn-Narva mnt-st allapoole lapsepõlves ei sattunudki.

    ReplyDelete
  7. Pesupulgad. Pesunäpid ja -lõksud on pisut harjumatud. Padjakott (isa ütles nii). Kapuuts oli isal paslik ehk pääkott (peaks selle sõna oma igapäeva-keelde ka juurutama). Pürst (hari). Väits. Pööningu asemel mindi lakka.

    Ma olen kasvanud kakskeelses keskkonnas. Isa Tartumaa mees ja ema Saaremaalt. Ikka juhtus, et isa vaatas aknast välja ja nentis: "Lume satap". Ema parandas: "Lund sajab". Isa mõtles viivu, siis võttis teema kokku: "Lumendit sajatap!". Ilmlõpmata vaieldi, kas väike heinakuhjake on labu (Saaremaa) või ront (tartumaa). Kas pane(n) känga jalga või kingaD jalga. Känga on muuseas mitmus. Kas on rebasset ja jänesset või rebased ja jänesed. Kas "lase uss valla" tähendab, et madu tuleb peost lahti lasta (vale lahendus) või tuleb uks avada (õige). Vot selline lapsepõlv oli.

    ReplyDelete
  8. Pesunäpid. Olgu suured jumalad tänatud selle posti eest, ma olin seni nii suures vähemuses, et kõik arvasid, et ma olen selle sõna välja mõelnud.

    ReplyDelete
  9. Lisaks lume kokku hakkamisele (mitte pakkimisele!) on veel väga oluline kas piim on tilgastanud või müre? Tilgastanud, onju?!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Pigem jah tilgastanud kui müre, kuigi meil kodus üteldi hapuks läinud. Peale seda, kui minust keemik sai, harrastan veelgi kõrgemat pilotaaži: piim läheb kahte faasi.

      Delete