2016/05/17

Õueelu

Hakkasin end täna jooksma sättima ja mõtlesin, et viin juba prügi ka ühes välja. Tõstsin prügikoti ukse taha. Ise jäin tuppa veel riietuma ja tosse jalga kohmitsema. Sel ajal rappis meist üle tee puu otsas elav vares pool prügikotti trepile laiali. See lind elab siin vist sama kaua kui mina ja hoiab kogu ümbrust terrori all. Omal ajal ei lubanud mul mees varesehirmus isegi beebit üksi vankriga õue magama jätta. Kuigi see vist pisut üle reageeritud oli, on see lind siiski ülbuse musternäidis. Kusjuures sel korral, kui mul mehel prügi välja viies koti põhi alt niimoodi ära tuli, et meie eelmise õhtu grillkana jäägid meie kõige kurjema naabri ukse ette maandusid, polnud varest kuskil kanakorjust ära kandma sööstmas.
 
Noorem laps tuli korra üle ukse prügikotihävingut vaatama ja arvas elutargalt, et lindudele tuleks hoopis seemneid anda. Seemneid! Mitte, et see kohutav lind sel aastal neid juba piisavalt saanud ei oleks. Mai alguses panin eksperimendi mõttes katusele kõige päikeselisemasse nurka kikerherned maha. Ise arvasin, et Viimsi poolsaare merelises kliimas nagunii kasvama ei lähe, aga mõne päeva pärast oli väike idu väljas ja kohe varsti teine ka. Siis jäi kõik vaikseks. Käisin poolteist nädalat hoolikalt oma kikerhernevagu kastmas, aga ikka ei midagi. Kuna kahe taime lugu ülimalt kahtlane tundus, otsustasin väikese kaevamise ette võtta, et näha, mis ülejäänud hernestest sai. Kadunud olid. Varesetõprad, ma ütlen. Kaevaku vaklu või midagi, mitte mu herneseemet üles. Kusjuures ma olen neile teinekord šašlõkijääke isegi katuse servale jätnud, aga näed, need ei sünni, ainult herneid tuhnima mul. Veganid vist.
Panin uued kikerherned likku ja hakkasin samal ajal mõtlema, et ka tavalisi herneid on mul sel aastal kuidagi kehvasti üles tulnud. Nagu kressigi. Arvasin, et lihtsalt madalakvaliteediline seeme juhtus. Väike arheoloogiline ekspeditsioon näitas siiski, et keegi on mul taimekastides kõvasti seemneid üles sonkimas käinud. Alles saime rotist lahti, nüüd sööb vares meid paljaks. Peab ikka kassi võtma või midagi. Kuigi kui see jube lind taimetoitlane ei oleks, võiks ta vabalt kassile vist ka 1:0 ära teha.
 
Tilli tuleb mul sel aastal jälle nagu mühiseb. Eelmisel aastal ei tulnud seda pea üldse üles, aga nüüd on seda nagu kõik kohad täis. Tundub, et eelmise hooaja seeme on hoopis sel kevadel idanema läinud. Ainuke jama on see, et seal, kus ma eelmisel aastal tilli külvasin, tahaks ma sel aastal hoopis redist kasvatada. Hernepeenrasse ronib eelmise hooaja till ka sisse, aga kuna vares herneid tõhusalt harvendanud on, siis see nii suur probleem ei ole.

See oli maikuu teine ehk siis emadepäeva nädalavahetus, kui kikerhernes ennast soojade ilmadega mullast välja hakkas ajama. Emadepäeva hommikul sättisin ennast emale külla minekuks kohalikust kondiitriärist rulluiskudel torti tooma. Panipaigast uiske võttes jäi mulle ka talveks ära pandud lastebassein näppu. Tõstsin ta tuppa ja mõtlesin, et kui poest tulen, panen selle katusele ja tassin vannitoakraanist natuke kuuma vett sisse. Saavad lapsed kättpidi siis oma mänguasjadega soojas vees sulberdada. Koju tagasi jõudes oli bassein katusel, mehe poolt aiavoolikust jääkülma vett ääreni täis lastud ja lapsed kaelani basseinis. Külm on suhteline mõiste muidugi. Kui jäätükke sees pole, on laste meelest ujumiseks soe küll.

Koos suve saabumisega tegin matusetalitusega kombineeritult ühe eutanaasia ka ära. See lugu algas juba kuus aastat tagasi. Olime mehe ja noorema lapsega mööda Lõuna-Hispaaniat trippimas. Ööbisime ühes oaasis keset Hispaania kurgi ja tomati agraar-industriaalpiirkonda. Omamoodi huvitav kant. Meid võõrustas üks Inglise poissmees, kellel keset seda tööstuslike kasvuhoonete möllu troopilises aias mauristiilis välja renditav elamine oli.
 
Nende valgete kilede alt Hispaania tomat ja kurk tulevadki
 
Sama teema ja mägitee. Taamal Vahemeri
 
Vesi on vist kasvuhoonetes probleemiks. Mäekülgedel oli niisutuseks näha arvukalt veereservuaare. Kas seal oli sade- või muudest allikates pärit vesi, ei teagi
 
Mängisime päikeseloojangu ajal aias kivist malenditega malet, sõime otse puust vilju ja kuigi ma siis veel hetke väärtust hinnata ei osanud, oli ikka romantiline küll. Panin puult nopitud avokaadoseemne taskusse ja tagasi Eestisse jõudes torkasin rõdul potti. Kuna eriti midagi ei toimunud, siis istutasin samasse potti hoopis tomatitaime peale ning unustasin avokaado.
Ühel hetkel hakkasin vaatama, et mingi umbrohi tikub tomati kõrvale isetsema. Välja sikutada ka ei andnud, sitke tegelane oli. Siis tuli ju meelde, et olin sinna ka avokaadokivi matnud. Sügisel, kui tomat omadega lõpetas, tõstsin poti tärkava avokaadokesega tuppa. Mõni aeg hiljem kolisime ning pott koos meiega. Peale seda istutasin ta korra suuremasse potti ümber ning panin lapse tuppa, kus on päikesepoolne maast laeni aken.
Tänaseks on asi nii kaugele jõudnud, et avokaadopuu kippus lapse toas akna ees valgust varjama ja laest läbi kasvama.
 
Probleem
Midagi polnud teha. Tegin südame külmaks ning ütlesin mehele, et aeg on see puu katuseterrassile kolida. Seal saab ta sügiseni vaba looduse tuult ja päikest nautida ning kui ilmad ükskord tema troopilise loomu jaoks liiga külmaks lähevad, on ta elanud erilist elu võrreldes kõigi teiste maailma avokaadopuudega. Tema poti pärib keegi teine.
 
Probleemi uus kodu
 
Avokaado asenduseks istutasin vanema lapse tuppa suurematesse pottidesse ümber paar datlipalmi, mille ma pool aastat tagasi sama moodi seemnest pool-juhuslikult mulda olin torganud. Kuna alles peale ümber istutamist taipasin, et olin mulla liivaga segada unustanud, mis kõrbetaimedele nagu datlipalm meeldida võiks, siis suurt edulugu siit ei oota muidugi. Samas on avokaadokogemus mind õpetanud hindama taimi, mis katust pea kohalt kergitada ei ürita.
 
Datlid enne ümber istutamist. Mingi rukkola üritab ka sama potis kasvada. Mul ei ole õrna aimugi, kuidas see seeme datlite juurde potti sai. Parem ikka, kui tillimets
Juurestikupusle. Siin on liiga madala poti tõttu läbi kasvanud kahe datlipalmi juured - kõrbetaim tahab veeotsingul juurtega sügavusse minna. Kuna eesmärk oli nad kahte erinevasse potti kolida, andis teisi lahti harutada
Aga nüüd tuleks kähku jaanipäev ette ära pidada, sest iial ei või teada, millal siin jälle lörtsi tulema hakkab. Vähemalt üks on kindel: jõuludeks sulab lumi kindlasti ära!

No comments:

Post a Comment