2016/04/24

Pariisi armastajad

Pariisi nimetamine hakkab romantika lõhna kohe mitme kilomeetri kaugusele levitama. Eiffeli tornis olid suudlemiseks lausa spetsiaalsed kohad maha joonitud. Minu mees aga keeldus mind seal suudlemast, sest enne seda oli ta seal just ühte geipaari suudlemas näinud. Ma pean ennast kohati küll üsna konservatiivseks inimeseks, aga issver-jessver, mis vahet seal on, tõepoolest. Tema jaoks, näed, oli musinurk aga rüvetatud. Triumfikaare otsas olin hoopis mina see, kes romantikat blokkima hakkas. Kui me Triumfikaare treppe mööda üles ronisime, oli iga nurga peal teksti ja piktogrammidena kirjas, et üleval väljas ei tohi mingil juhul vihmavarju lahti teha. Nii kui uks lähenema ja õues tibutav uduvihm paistma hakkas, hakkas tema muidugi juba vihmavarju kallal kohmitsema.
"EI TOHI!" röögatasin mina "Silti ei lugend vä?"
"Ära sisise. Mis silti?" vastas mees ja vajutas vihmavarju lahti.
Pah! pööras vihmavari end pool sekundit peale avanemist üleval puhuva tuule käes kukeseeneks. Meie koos oldud aastate jooksul on ta minu hoiatusi ignoreerides piltlikult öeldes umbes 2000 vihmavarju lehtriks lasknud, aga kuulama pole mind siiani hakanud. Ausõna, tol hetkel oleks ta võinud selle vihmavarjunäruga minu poolest üle Triumfikaare serva tuule käes lendu minna.

Sel päeval, kui ilm parem oli, käisime Seine`il paadikruiisil. Paadituur algas Pont Neuf`i silla alt. Tõlkes tähendab see uut silda, aga on Pariisi sildadest kõige vanem. Selle külge on armastajapaarid umbes miljon tabalukku riputanud. Protsess käib vist umbes nii, et kirjutatakse oma nimed lukule, pannakse see klõps silla külge ja visatakse võti jõkke. Jõgi voolab muudkui nagu elu luku alt läbi, aga paar on igaveseks kokku aheldatud. Lahutuse korral pole muud kui ketassaag võtta.


Kõige ettenägelikumad olid aga ketassae võimaluse vältimiseks hoopis koodluku ostnud. Kui koodiks mõni hästi meeldejääv number valida, saab selle vajadusel iga kell lahti ja närvide rahustamiseks jõevoogudesse heita. Parem ikka, kui köögis vanaema portselan kildudeks visata.


Paadituuri giid rääkis, et varem olid paarid tabalukke hoopis ühe teise silla külge pannud. Neid sai lõpuks aga nii palju, et sild nende raskuse all kokku hakkas kukkuma. Nii lõigati need kõik lahti ja rohkem selle silla külge lukke enam panna ei tohi. Mõned panevad endiselt, aga see ei pidavat enam head õnne tooma - trahvi võib hoopis saada.

Sildade kokku kukkumisega on Pariisis üldse mingi värk. Üks sild olevat juba 11 korda kokku kukkunud, teadis giid rääkida. Ta oleks võinud selle jutuga umbes kaks minutit kauem oodata, sest ta rääkis seda täpselt enne seda, kui meie paat selle silla alla sõitis. Asjatu närvikõdi tekitamine ainult, ma ütlen.

Ekskursioonipaat pööras Eiffeli torni juures tagasi. Torni on iga seitsme aasta tagant vaja uuesti üle värvida. Värvimine võtab kolm aastat ja seda teeb vist umbes 25-inimeseline meeskond. Ma suudleks enne krokodilli, kui seda tööd oleks nõus tegema, sest torn on ikka kärnaselt kõrge küll.
"Küll sa juba värviksid, kui teaksid, palju need mehed palka saavad," arvas mu mees.
Tegelikult võib isegi ühte sellist meest armastada päris hull olla, raha rahaks. Igal hommikul saada meest tööle nagu sõtta.

1 comment:

  1. Oh jah, Pariis - armastuse linn ja romantika kodu.
    Ja üleüldse, maailmas on vaid kolm linna - Pariis Berliin ja Moskva. Ülejäänd on mingid haledad getod nendega võrreldes.
    Pariisi linnas võid soovi korral ka üksi ringi hulkuda. Keegi ei ütle paha sõna.
    http://sploid.gizmodo.com/short-film-imagines-what-its-like-to-be-completely-alon-1773484131

    ReplyDelete