2016/03/21

Kohupiimakreem

Lihtsuse ja anonüümsuse huvides kirjeldame mu tööandja tegevust kohupiimakreemide tootmisena(kohupiimakreemi tõeline olemus on kirjutajale teada. Sarnasus mõne reaalse kohupiimakreemiga on juhuslik). Erinevatel põhjustel on need kohupiimakreemid pideva inimeste ja ajakirjanike huvi orbiidis. Pressiteateid anname me vist välja mitu tükki nädalas ja skandaalihimus reportereid kaabib ka igapäevaselt ukse taga. Aastate jooksul on välja joonistanud teatud mustrid.

Kui anname välja pressiteate, et oleme turule paiskamas uut kohupiimakreemi, siis:
a. veerand tunniga tuleb uudisele 20 kommentaari. Kõik negatiivsed. Pooled kommenteerijad arvavad, et nad ei hakka seda kohupiimakreemi kunagi ostma, sest see on p***. Teine pool kuulutab, et nad on seda juba ostnud ja on tõesti p***. Toode veel tehasest välja jõudnudki. Kui toode lõpuks poelettidel on, müüb see nagu loom. Kui keegi räägib või kirjutab, et midagi on p***, siis iga eestlane tahab jumala pärast ise ju ka proovida, kui p*** see täpselt on, et saaks siis naabrile, emale, sõbrannale, töökaaslasele ja kogu maailmale rääkida, kui hullud siin maailmas asjad on. See, kas toode tegelikult ka p*** on, pole siinkohal isegi oluline;
b. "Jaa!!! Just seda toodet Eesti turg oodanud! Ma hakkan seda kohupiimakreemi iga jumala päev viis topsi sööma!" rõkkavad kommentaatorid. Kahe nädala pärast tuleb uus toode kehvade müükide tõttu tootmisest maha võtta;
c. Kommentaarid on neutraalsed. Esimesel nädalal on müügid taevas. Kõik tahavad seda uut toodet proovida. Siis on kaks kuud madalseisu.
Kuigi inimestele võis uus kohupiimakreem isegi meeldida, arutlevad nad endamisi umbes nii: "Noh, see on küll päris maitsev, aga ma olen ju terve elu seda teist kohupiimakreemi ostnud, mida selle uue kõrval müüakse. Minu ema ostis seda, minu vanaema ostis seda ja minu vanavanaema ka. Eestlasele ei sünni ikka kohe päris nii uute asjadega kaasa minna. Ma söön seda kohupiimakreemi edasi, mida mu esivanemad juba viimasest jääajast saadik söödud on."
Mõne kuu pärast võetakse uus toode siiski piisavalt omaks, et seda uuesti ostma hakata. Jagame konkurentidega sõbralikult turuosad ümber.

Tarbija leiab vaarikamoosiga kohupiimakreemist vaarikaussi:
a. lootuses veel mõnda ussi leida, ostab ta kaks kasti seda kohupiimakreemi. Teist ussi ei tule, aga ikkagi räägib ta kogu suguvõsale, kuidas teda korduvalt traumeeritud on. Järgmisel päeval kirjutab meile tarbija šokeeritud vanaema, sest tema lapselaps neelas meie tootest tulnud boamao alla;
b. tarbija pöördub esiteks meie poole. Kaebuse sisuks on boamadu kohupiimakreemis. Selgitame viisakalt, et nii suur asi siiski kohupiimakreemi topsi ei mahu ja küllap oli see vaarikauss. Kuigi tal toodet enam alles ei ole ega tšekki ka mitte, maksame me selle talle meeleldi kinni ning lisame omalt poolt kingitusena kaks kasti tasuta tooteid. Tarbija nõuab traumeeriva kogemuse kompensatsiooniks kahenädalast puhkusereisi ja ähvardab ajakirjandusse, Veterinaar- ja Toiduametisse, Tarbijakaitsesse ja vanajumala enda poole pöörduda. Vastame ohates, et see on tema õigus. Nädal hiljem on ta Tarbijakaitseametilt teada saanud, et kaks kasti tasuta kohupiimakreemi on tegelikult hea diil sellistel juhtudel ja tuleb toodetele järgi;
b. tarbija pöördub otse meediasse. Mingid eetikareeglid õnneks meie ajakirjandusmaastikul siiski veel toimivad ja ajakirjanik küsib enne artikli avaldamist meie kommentaari. Seletame, et kahetsusväärne juhtum jah, aga nii on, et vaarikates elavad teinekord ussid. Erinevalt nii mõnestki teisest keedame me vaarikamoosi päris vaarikatest, mis on kasvatatud putukamürke kasutamata, mitte plastmassist ja nii need ussikesed teinekord tulevad vaarikakestesse. Tund hiljem on portaalis artikkel, et klient leidis kohupiimakreemist boamao. Vastavalt tootja kommentaarile see juba on kord nii, et neid marjapõõsaste vahel palju on.

Kui ma üritan vaarikatarnijale rääkida, et ta võiks oma kasvanduses natuke usse ohjeldada, ähvardatakse mind laimu eest kohtusse kaevata. Jumal, kuidas ma mõnikord oma tööd armastan.

6 comments:

  1. No aga võite ju seda kohupiimakreemi proteiinikohupiimana müüma hakata. Ikkagi ussiliha ju sees, järelikult proteiinirikkam kui niisama kohupiimakreem :P

    ReplyDelete
  2. Minu meelest ka on ussidega vaarikakohupiim ilmselgelt aus kaup. Kehvades vaarikates ussid vaevalt elutsevad.

    ReplyDelete
  3. Ohjah, oleks see nii lihtne. Esiteks on meie kohupiimakreemide tootearendaja taimetoitlasest budist. Teiseks on olemas umbes n + 1 euroseadust, mis sätestavad nõuded, et kui tootes on ussid ei tohi nende läbimõõt olla suurem 1/12 pikkusest, nad peavad olema vanemad kui 2 kuud, kuid mitte nooremad kui 1 kuu ja 28 päeva ning nende sugupuu peab vähemalt 5 põlve tagasi dokumentaalselt tõestatav olema, sest vastasel juhul võivad nad olla looduskaitsealusest liigist, mis küll juba koos dinosaurustega välja suri.

    ReplyDelete
  4. Oo, teie käest on vist õige küsida. Miks on kõik Eestis tootjate kohupiimad sellised peeneks jahvatatud kuivad pastamassid (pean silmas neid tavalisi kandilisi pakke, mitte neid torusid (mis on pastana mõeldudki))? Vanasti ju ei olnud. See kohupiima "tera" on muutunud järjest peenemaks. Mingi jahvataja/purustaja teeb kohupiima "tera" nii peenikeseks? Kas tõesti on mingi turu-uuringu tulemuseks, et eestlastele meeldib selline pastalaadne kohupiim?
    Lihtsalt kui osta Lätist kohupiima, siis on see endiselt meeldivalt suure, ebaühtlase "teraga" ja see on seal kohupiim, mitte kohupiima pasta.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma kardan, et ma jään siin siiski vastuse võlgu. Kohupiimapasta ja klassikalise teralise kohupiima tootmise tehnoloogiline erinevus peaks olema selles, kui palju sinna kalgendunud valku, mis teralise struktuuri loob, sisse jäätakse.
      Ma olen ise ka kogenud, et lõunapoolsete Balti riikide tarbijad eelistavad teralisi kohupiimatooteid. Miks, seda ma ei tea. Teatud toiduainete, nagu näiteks šokolaadigi puhul, on tarbija eelistused toote struktuuri peensuse osas väga riigispetsiifilised. Tõenäoliselt on see traditsioonilistes tarbimisharjumustes kinni.
      Ma siin spekuleerin, aga tõenäoliselt ei ole see need neljakandilises pakis olevad kohupiimad piimatööstuste lipulaevad vaid pigem liinitäide. Tootmistehnoloogia on valitud eelkõige muude toodete jaoks ja sortimendi vähem müüvad tooted tehakse sellised, nagu olemasolev liin võimaldab. Selle blogi püsilugejate hulgas peaks muidu olema üks ühe Eesti piimahiiu töötaja ka, äkki ta oskab midagi selle kohta rääkida, kui kommentaar peaks talle silma jääma.

      See teralise või peenema struktuuri eelistamine on muide huvitav probleem. Mulle meeldib ka teralisema struktuuriga toode, näiteks maksapasteetide või iiriste puhul. Pasteetide ja kohupiimade kohta ma ei tea, aga näiteks iiriste-toffeedega oli küll nii, et tarbijate enamus tahtis ühtlast venivat kommi ja mina koos vähemusega teralist, nö suhkrus toodet.

      Delete
    2. Aitäh vastuse eest. Ainus õige pasteet on teraline pasteet! :)
      Õnneks on minu jaoks õige kohupiima saamise koht Läti lähedal ja saab nautida õiget soolast kohupiima.

      Delete