2016/03/23

Bruxelles

Taluvuspiirid on nihkunud. Peale 9/11 pandi maailm seisma. Peale Pariisi värviti Facebooki profiilipildid sini-valge-punaseks. Peale Brüsselit...
Minu jaoks saab sellest üks nendest isiklikest ajaloolistest hetkedest, mille kohta alati mäletad, kus ja kuidas seda kuulsid. Tartu maanteed ja seda porist esiklaasi, läbi mille kevadpäike autosse sisse sätendas, kui raadiost see uudis öeldi.
 
Üks minu alluvatest peaks tuleval esmaspäeval läbi Brüsseli Austraaliast tagasi lendama. Ma loodan, et ta teisipäeval ikka tööle saab, kui seal lennujaam nüüd katki on. Ta on mu parem käsi ja tema puhkus on minu jaoks natuke kurnav olnud. Tema turvalisuse pärast ma ei muretse. Küll nad nüüd oskavad sellega toime tulla.
 
Meil on ülejärgmiseks nädalaks kuuepäevane perepuhkus Pariisi planeeritud. Kui ma kuu tagasi lennupileteid broneerisin, küsis mees, kas me juba otse Iraaki ei võiks sama hästi lennata. Ma ei põe. Tõenäoliselt on Pariis Euroopa paremini valvatud linnu hetkel. Rott ei saa ka üle Seine`i ujuda ilma, et keegi teda jälgiks.
 
Kui meie tegevjuht mõni aeg tagasi rääkis oma 15-aastase tütre plaanist Keeniasse õppima minna, avaldasin arvamust, et reisimiseks on viimane aeg just nüüd ja täna. Ei tea, kas edaspidi saab. Kolm aastat tagasi käisin perega pool seljakotitripil Istanbulis. See oli aeg, kui Türgis sisepinged ja see Süüriavärk just tuure üles võtmas oli. Tänavatel sõitsid soomukid, aga tegelikult oli kõik okei veel. Täna ma enam perega niimoodi Istanbuli minna ei julgeks. Maailm muutub järjest pöörasemaks. Meie tegevjuht ütles, et uuringud näitavad, et tegelikult pidi vastupidi olema. Ma ütlesin, et see ei ole võimalik ja ta on idealist. Inimesi tuleb ju järjest juurde. See tähendab automaatselt uusi konflikte. Tema vastas, et võib-olla, aga täna on palju neid kohti, kuhu 30 aastat tagasi reisida ei saanud ka need, kes sel ajal vabas maailmas elasid. Hiina, Kolumbia, Kuuba, Vietnam. Pingekolded on lihtsalt ümber paigutunud.
 
 

4 comments:

  1. Ou jee, siin on ainest spekuleerimiseks. Nojah, täna saab Vietnami ja Kuubale reisida, kuid see ei korva tõsiasja, et koduses euroopas võid vabalt õhku lennata nagu kuskil Bagdadi turul. Euroopa suurlinnad (pluss Stockholm ja Oslo) on ohtlikud paigad. Ning meedias ilmuvatest intervjuudest asjaosalistega nähtub, et need ajusiledad väljamaalased ei näe PÕHJUST miks see nii on. Minule igatahes Eiffeli torni all ringipatseerivad automaatrelvadega sõdurpoisid turvatunnet juurde ei tekitanud. Miks Pariis? Minge mõnda prantsuse hubasesse väikelinna. Mucho bättre!

    ReplyDelete
  2. Lühike vastus Pariisi valimise kohta oleks raha ja aeg. Pikk vastus algab sellest, et nelja inimesega reisimine ei ole odav lõbu. Mul on mõlemad lapsed sellises vanuses, et olenevalt lennufirmast tuleb ka nende eest maksta 70-100% täishinnast, neljaliikmelisele peret hotelli standardtuppa ei paki jne. Mulle jäi lihtsalt võrdlemisi soodne Pariisi piletite pakkumine näppu. Lisaks on tegu otselennuga Tallinnast, lennuajad on mõistlikud st mitte öösel ja varahommikul. Lastega reisides on see mugav, kui ei pea nendega mitu tundi kusagil jätkulendu passima, lennujaamatoolides või lennukis neid magama sättima lisaks muudele lastega reisimise "lisaboonustele" (loe: näiteks 2-aastane äkk-pissihädaline 3-tunnisel bussisõidul ilma tualetita bussis). Kuuepäevase reisi puhul on ka see lendude planeerimisel faktoriks, et päris kahte päeva ei taha tuleku-mineku alla magama panna. Mulle tegelikult sümpatiseerivad ka rohkem vahemereriikide võluvad väikelinnad. Provence, mu unistus! Vaatasin ka seekord võimalust Prantsusmaal auto rentida ja natuke külades ringi kruiisida, aga siis hakkasin eelarvet kokku lööma... ja mõtlesin, et tegelikult on ka Pariis palju teha. Kui riske hinnata, siis eks Pariisi lennujaamast peab läbi käima ka siis, kui mõnda väikelinna suunduda.

    Ma ei ole kunagi Pariisis käinud ja mis seal salata, eks romnantikalõhn tõmbab mind natuke ligi ka. Ma tahan jalutada Ladina kvartalis ja juua mõnes väikeses kohvikus veini nagu Hemingway, nuusutada Pariisi kevadisi lõhnu, aprilli algusesse jääb ka minu sünnipäev. Sünnipäev Pariisis! See juba on midagi.

    Ka muretsen ma natuke selle pärast, et Pariisiga võib minna nagu Istanbuliga - täna Louvre`is ära käia võib olla tunduvalt parem mõte, kui seda viie aasta pärast teha plaanida.

    ReplyDelete
  3. Mina olen fatalist... Kui juhtub, siis juhtub. Kus tahes. Millal tahes. Päris kriisikolletesse vast ei roniks, aga kodutänavale kükitama ka ei jää.
    P.S. Paar päeva tagasi Pariisi Charles de Gaulle´i lennujaamas ei pannud püssimehi enam eriti tähelegi (muidugi neid liikus seal), ent Tallinnas maandudes torkasid küll harjumatult silma.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah. Mis juhtub juhtub ja ei saa kuidagi teisiti juhtuda. Kui see nii ei oleks, poleks ka meid kõiki täna siin.

      Delete