2016/03/27

Arvamusjuttu: koerad söögikohtades

Kord end hotellist välja registreerimiseks administraatori laua ees järjekorras seistes vastas minu ees olev keskealine mees küsimusele kas te minibaarist ka midagi võtsite nii:
"I`m not proud of it but yes I did it." (Piinlik lugu, aga võtsin küll jah).
Tänast päeva pean ma samasuguste sõnadega alustama. Piinlik värk küll, aga ma käisin just Eesti suurimas meelelahutusportaalis perekool.ee.


Sealses foorumis on ülesse kerkinud teema, mille kohta kindlasti kõigil arvamus on: Kas koerad kohvikutes on okei? Teemasse rääkisid kaasa põhiliselt järgmised huvigrupid: allergikud (koerte koht ei ole minuga ühes ruumis), koeraomanikud (MINU koer oskab küll käituda ja kuigi ma kaasinimesi austan, siis kohvikusse võtan koera ikka vahel kaasa), konservatiivid (mis mõttes koer kohvikus? ooperisse ei taha koeraga minna vä?), hipsterid (koer kohvikus? miks mitte, parem ikka kui kisav titt kõrvallauas) ja humanistid (pimedate juhtkoerad kohvikus on kindlasti okei, aga kuidas samal ajal allergikuid kaitsta, ei tea).

Ma olen kassi-inimene ja koera olen pidanud täpselt nii palju, kui lapsepõlves naabrite koer meil omanike ära olles nädala hoida oli. Kui koertest avalikus kohas rääkida, siis näiteks üleeile olime lastega jalutamas ja meile sööstis peale lahtine mänguhimuline noor hunt. Mulle sellised meeldivad ja ma natuke aega lollitasin temaga. Kutsikas läks nii ülemeelikuks, et üritas mu kinnast hammastega rebida ja minu najale oma poriste käppadega üles hüpata. Kuna ma olin samade riietega just rattaga sõitmas käinud, siis natuke pori ees või taga erilist tähtsust ei omanud. Selleks ajaks jõudis kohale ka looma peremees ja vabandas kenasti. Ma ütlesin, et pole midagi. Juhtum leidis aset vanadekodu ees. 50 aasta pärast ma sellise kohtumise peale äkki pole midagi enam ei ütleks.

Kui ma noorema lapsega kodune olin, lugesin väikese raha eest poolhobikorras toidukäitlejatele toiduhügieeni kursust. Selle programmi panin teema "koer toidukäitlemisruumides" täitsa sisse. Rääkisin sellest muide makrobioloogiliste ohutegurite ehk kahjurite alamteemas. Jap, toidukäitlemisruumides on koer rangelt võttes kahjur. Üldine ametlik kirjalik seisukoht asjas puudub siiani, aga kasutasin ühe Veterinaar- ja Toiduameti ametniku toodud näidet. Kui inimene tuleb kohvikusse koeraga, on see okei. Kui koer lakub kohvikus lauda, on ka see okei. Kui kohviku töötaja peale koera lahkumist lakutud lauda ei puhasta ega desinfitseeri, siis see ei ole okei. Enda subjektiivse seisukohana andsin inimestele kaasa soovituse, et kui kauplusesse-kohvikusse tuleb koer, siis tuleb lihtsalt vaadata, mida ta teeb. Kui ei tee midagi, siis on okei. Pealegi on koerad tihti puhtamad kui nii mõnigi klient. Kui aga koer teeb midagi, mis võiks toiduohutuse seisukohalt risk olla või häirib teisi kliente, tuleb peremehele märkus teha. Vajadusel neil ka lahkuda paluda. Kui tekib vaidlus teemal, kust jookseb lubatavuse piir, jääb õigus koha omaniku esindajale ehk töötajale. Minu isiklik arvamus on, et nii nagu on kliendil õigus valida toitlustuskohta, on ka söögikohal õigus otsustada, kes tema asutuses teretulnud on ja kes mitte. Sellesisuline kommunikatsioon peal lihtsalt olema selge ja viisakas.

Kui teemas koer kohvikus tavaliselt üksmeelele ei jõutagi, siis selles osas, et pimedate juhtkoerad on kohvikus-poes lubatud, valitseb enamasti konsensus. Põhjenduseks tuuakse asja inimlik aspekt ja see, et juhtkoerad on ju ikkagi koolitatud viisakad loomad. Ma olen ühel sünnipäeval ühe pimeda ja tema juhtkoeraga olnud. Tsiviilis ja mitte tööülesandeid täites oli tegu muide keskmisest üleannetuma koeraga. Eks kõik peavad rihma lõdvaks laskma vahel. Aga kuidas lahendada probleemi koeraallergik ja juhtkoer samas ruumis? Mina lähtuks siin nõrgema eesõigusest. Ma ei ole küll kumbagi, aga allergik on vist lihtsam olla kui tugeva nägemispuudega või päris pime.

Kui mul oleks oma kohvik, oleks selle uksel silt: oled teretulnud oma hästi kasvatatud lemmikuga. Loomaomanikele oleks määratud kindlad lauad, kuhu soovi korral võivad muidugi istuda ka ilma lemmikuta külastajad. Ja ma ei kardaks siseruumis haukuva koera omanikule märkust teha. Probleemiga, mis siis kui keegi võtab lehma lemmikuna kaasa, ennast ette ei vaevaks. Sellega tegeleks siis, kui loom uksest sisse ei mahu.

Vot sellised heaoluühiskonna pseudoprobleemid täna hommikul.

3 comments:

  1. Ma olen väga kuri ja ei karda seda välja näidata. Kurat niigi vähe ruumi ja siis veel trügivad oma haisvate karvastega ligemale. Vat the hell! Koer käib ja nuusib kõik kollasekskusetud postid ja rüvedad põõsaalused läbi ja siis ole lahke ronib söögiruumi! Hoiame ikka lojused ja looduse kuninga eraldi, aitäh!
    Aga essee oli väga hea, kvaliteedimärk AllieKass attached!

    ReplyDelete
    Replies
    1. :D Koerad kohvikus ja pagulased on vist kaks teemat, millega alati vererõhud üles ja nõiajaht käima lähevad.

      Delete
  2. Vaatasin telekast saadet, kus näidati kuidas Luisa Värk lapse ja koeraga oli just kohvikus ja koer alles koolitamata jooksis ringi ja tegelikult häirib selline koer kindlasti.Kuigi ta on niiii nunnu ja armas aga mina kardan koeri ja ei tahaks neid ka kohata söögikohas mida mina külastan.

    ReplyDelete