2015/12/10

Supernanny

Kui ma oma vanema tütre kõrvalt peale lapsehoolduspuhkust tööle valmistusin minema, olin probleemi ees - ta oli täiesti ebasotsiaalne. Võõrastas sisuliselt juba sünnist saati. Ainsad, kelle seltskonda ta aktsepteeris, olime mina ja isa. Lapsehoidja valikul oli ainult üks kriteerium: laps peab hoidjaga leppima. Peab ütlema, et maitse on mu vanemal tütrel kallis ning endale hoidjaks valis ta vist Tallinna linna kõige koloriitsema kuju ning kallima, mida turul pakkuda oli. Kunstküüned, -ripsmed, juuksepikendused, hamba- ja ripsmekaunistused, miniatuurne koeralaadne toode ning muu bling-bling. Täismäng! Lisaks välisele tingel-tangelile oli hoidjal 15-aastane tütar, kelle sündides ta oli vist sama vana või vaevalt aasta vanem olnud. Ning neli aastat noorem poeg. Mitte lihtsalt teismeline ema, vaid lausa kahekordne. Lastel erinevad isad, kes nendega ei suhtle ega elatist maksa.
Seda mu lapse hoidja 15-aastat tütart otsiti vist korra kvartalis politsei abiga ja ajalehtedes taga, kui ta jälle kodust ära jooksnud oli. Siis oli tüdruk varjupaigas. Siis alkovõõrutusravil. Edasi ma ei teagi, sest peale kahte aastat hoidja juures läks mu vanem tütar lasteaeda.

Pea aasta tagasi, nüüd noorema lapse kõrvalt tööle minema valmistudes, olin jälle probleemi ees. Elan piirkonnas, kus on väga palju hoidmist vajavaid lapsi, kuid väga vähe hoidjaid. Appi tuli minu vana tuttav Mary Poppins. Vahepeal oli tal kolmas laps sündinud. Kolmanda mehega muidugi. Tema oli tütar täisealiseks saanud ja polnud peale seda end kordagi näole andnud ega emaga rääkinud. Seda kiitis nüüd mu juba teise lapse hoidja küll, et poja teismeiga on tal tunduvalt rahulikum olnud, kui tüdrukuga. Üldse pidi poeg tal mõistlik olema - ta on poisil ainult ühe korra pidanud politseis järel käima.

Aga võõrad beebid ja väikelapsed lihtsalt sulavad selle naise käes. Ma usun, et kui ta oma lapsed välja arvata, ei ole maailmas ühtegi, keda ta mööda nööri ei oskaks kõndima panna. Lisaks sellele, et sa suudab päeval hoida korraga puhtad, söönud, mängitud ja elus viis beebit ning väikelast korraga, suudab ta kõige selle kõrvalt netis chatida 7 sõbrannaga, paigaldada endale kunstküüned, marineerida umbes 250 liitrit kurki, käia koeraga jalutamas ning kahe tandemkäruga kaubanduskeskuses soodukaid jahtimas.
Ükskord sain õhtul noorema lapse hoidja käest nii kätte, et tal oli kaasas suur kinnine pakk Hello Kitty pildiga nätsu. Nad olid hommikul poes käinud ja seal oli tasuta jagatud. Ma olin lapsega vist viis minutit autos olnud, kui mult oli välja räägitud luba pakk lahti teha ning väike tükk seda jubedat keemiat võtta tingimusel, et ta seda alla ei neela. Kaks minutit hiljem oli kogu näts söödud ja alla neelatud. Ma ei saa aru, kuidas hoidja oli suutnud teda terve päeva nii distsiplineerida, et ta mitte tükkigi seda nätsu polnud proovinud.

Kust ma sellise lapsehoidja leidsin? Ei mujalt, kui Eesti suurimast tõsieluportaalist perekool.ee. Võimalik vaid perekoolis!

Mul tuli paar lugu kohe lisaks meelde. Kui ma vanemale lapsele ütlesin, et tema õde läheb nüüd ka tädi Pireti juurde hoida, arvas see, et hea küll. Tädi Piret olevat olnud hea ja ei karjunud kunagi. Ainult vahel oli tädi Piret koeraga välja läinud ja ta niiiiii kauaks üksi tuppa jätnud. Hea tagantjärgigi kuulda siis.
Kui ma oma nooremat last hoidjaga tutvustasin, rääkis tädi Piret, et omal ajal oli ta tütar tema peale lastekaitsesse kaevanud. Et ema peksab ja nii. Lastekaitse käis tal kodus siis asja kontrollimas. Sel ajal oli tal hoida minu tüdruk ja veel üks umbes sama vana poiss. Viimane oli igavene rahmeldis ja mõned päevad varem silma siniseks kukkunud. Nii leidiski vägivallatsemiskaebuse peale kohale lennanud lastekaitse hoidja kodust sinise silmaga lapse. Aga see poiss sai vist hiljem hüperaktiivsuse diagnoosi või midagi. Piretil tema ohjamisega minu teada probleeme ei olnud. Seda rääkis korra küll, et minu muidu viisakas ja tagasihoidlik tüdruk, oli korra poisi tugitooli taha kutsunud ja siis seal talle vandesõnu õpetanud. Minu übertagasihoidlik siniste inglisilmadega ja vaoshoitud tütar. Vot kuidas.

Supernanny lugu on õnneliku lõpuga lugu. Suvel abiellus ta oma kolmanda lapse isaga. Viimane on temasse vähemalt sama kiindunud ja poputatud, kui tema hoiulapsed. Pireti tütrel tuli mõned kuud tagasi vist mõistus koju ning ta ise jälle ema juurde. Mu noorem laps kursub seda tüdrukut õeks.
Meile pakuti nüüd ka sõimekohta munitsipaallasteaias, aga siit algab juba hoopis uus lugu.

No comments:

Post a Comment